Kui linnas ringi liikuda, võib kohata veel tänaselgi päeval enda ümber suuri puid, milledel on suvalise kõrguse pealt latv maha lõigatud. Paljudel on ehk tekkinud küsimus- mis asi see õigupoolest on? Hooldusvõte? Kindlasti mitte. Tegu on köndistamisega, millega on soovitud suurest puust teha väike. Paraku pole see aga siiski võimalik. Massiivseks muutunud puu võra sellisel moel vähendamine toob endaga kaasa vastupidise efekti. Olenevalt puuliigist, kasvatab see lõikekohale suures koguses vesivõsusid või kuivab puu sootuks juba järgmisel kasvuperioodil.

Toon välja peamised nähtused, mis ladvatud e. tulbastatud puuga toimuma hakkavad:

Lõikepind on suur ning puu ei suuda seda kinni kasvatada. See põhjustab omakorda tüvemädanikku. Sellest puutumata võib jääda vaid puit, mis on kasvanud peale tulbastamist.

– Elus püsimiseks st toiteainete tootmiseks hakkab puu kiiresti kasvatama vesivõsusid. Need aga ei kinnitu puu südamikku nagu harilikud oksad vaid välisele pinnale. Seega on tormiste tuulte või lumega edaspidi suur oht nende murdumisele.

– Latvamise kasu on ajutine. Tugev tagasilõikus toob endaga kaasa suures koguses vesivõsude ilmumise. Mõne aasta pärast on uus `võra` kordades tihedam kui vana ning vajab taas sekkumist.

– Puu jääb nälga. Juured ja võra on tasakaalus. Võra kasvatab juuri ning juured kasvatavad võra. Võra mahu vähenemine viib ka juured taandarengusse, mistõttu on raskendatud varustamine vee ning mineraalainetega.

Tulbastatud puu pole esteetiline. Kole lõikus, järsk üleminek jämedalt peenikesele – nn könt on eriti inetu talvisel perioodil, kui võras puudub lehestik.

Õigustust tulbastamisele pole. Väga vanade ja auväärsete puude puhul kasutatakse vahest meetodit mida nimetatakse veteraniseerimiseks. Selle eesmärk on eemaldada kuiv osa selliselt, et see oleks võimalikult loomulik- imiteeritakse lõikepinnal puu oksa loomulikku murdumist. Seda tehakse aga ainult juhul kui see on ohtlik ümbritsevale keskkonnale, kuna osa puust võib murduda või pudeneda. Sellist meetodit võib märgata näiteks Tallinna vanalinnas, Niguliste kiriku kõrval, kus asub linna vanimaks peetav puu- Kelchi pärn, mille vanuseks hinnatakse 350 aastat.

Nudipuud ei saa segi ajada tulbastatud puuga.

Nudimist nimetatakse lõikusviisiks, mida hakatakse kujundama puu nooremas eas mitme aasta jooksul. Samuti on siis kõik lõikepinnad väikesed, mitte ületades 5 cm. Nudipuu kujundatakse selliselt et põhiokste otstesse tekivad nn nudipead, mida lõigatakse iga aasta tagasi nende pealt. Seega vajab õigesti kujundatud ja hooldatud nudipuu regulaarset arboristi sekkumist. Ainult selliselt on võimalik tagada puude hea väljanägemine ning tervis.

Harry Truu
arborist